Õied ja viljad

Puud ja põõsad õitsevad selleks, et paljuneda. Iga puu või põõsaliik hakkab õitsema teatud vanuses. Põõsad juba 2. -3. aastal, puud palju hiljem.

Eestis kasvavatel puudel ja põõsastel on tavaliselt õied õisikus. Õisik areneb ühest õiepungast. Õisikus on palju õisi.

Õies on tolmukad, emakas, kroonlehed ja tupplehed. Kroonlehed kaitsevad emakat ja tolmukaid. Kroonlehtede värvus meelitab putukaid ligi.

Õunapuu õisik

Hobukastani õisik

Vahtrapuu õisik

Ebajasmiini õisik

Õitsemise ajal toimub tolmlemine. Tolmlemine on vajalik, sest siis hakkab õie sees vili valmima. Vilja sees on seeme või seemned.

Õietolmune putukas lendab teisele õiele. Putukalt pudeneb osa õietolmu uuele õiele. Sedasi tolmeldabki putukas õit.

Putukate abil tolmlevad näiteks pärnad, vahtrad, õunapuud ja sõstrad, enelad, põõsasmaranad. Neid kutsutakse putuktolmlejateks puudeks-põõsasteks.

Putukad saavad õitelt nektarit. Nektar on neile toiduks. Mesilased valmistavad nektarist mett.

Lepal ja sarapuul on urvad. Urvas on palju väikesi õisi. Urb on õisik. Lepp ja sarapuu õitsevad kevadel vara, kui puul veel lehti pole.

Lepp ja sarapuu tolmlevad tuule abil, nad on tuultolmlejad taimed.

Mänd õitseb mai lõpul, siis on väljas soe. Mänd tolmleb ka tuule abil. Pärast õitsemist arenevad männile käbid. Käbis on männil seemned.

Paljud puud-põõsad on ravimtaimed. Näiteks korjatakse suvel pärnaõisi. Pärnaõitest tehakse teed külmetuse vastu.

Pärast õitsemist ja tolmlemist hakkab õie sees vili valmima. Vilja sees on seeme. Valminud viljad ja seemned varisevad puudelt ja põõsastelt maha.

Mõned viljad on kerged ja kuivad. Kerged kuivviljad levivad tuulega. Need võivad langeda ka vette. Vesi kannab nad laiali.

Osa vilju avanevad valmides ja paiskavad seemned laiali. Neid nimetatakse avaviljadeks. Avavili on sirelil ja läätspuul.

Mõni vili on tugeva kestaga. Tugeva kesta sees on seeme. Neid nimetatakse sulgviljadeks. Sulgvili on sarapuul pähkel. Sulgvili on ka tammetõru.

Mõnedel viljadel on paks ja magus kest ümber, need on lihakad viljad. Lihakate viljade sees on seemned. Lihakad viljad on õunad ja marjad.

Osa lihakaid vilju on mürgised! Mürgiseid vilju on igasugust värvi. Mürgised viljad on kikkapuul ja näsiniinel, aga ka teistel.

JÄTA MEELDE! SEDA VILJA, MIDA SA EI TUNNE, ÄRA NOPI EGA PANE SUHU!

Ka okaspuud paljunevad seemnetega. Okaspuude seemned kasvavad käbide sees.

Kadakamarjad on ka käbid. Nad on lihakad käbid.

Pihlakamarjad polegi marjad. Nad on väga väikesed õunad. Rahvas nimetab neid marjadeks, sest nad on marjade moodi.